esmaspäev, 16. jaanuar 2012

Õpiku väljavõte




21.09.2011

Esimene hüdrauliline ekskavaator

1914. aastal esitles Frank H Amstrong Ameerika Mäeinstituudile täiesti uut tüüpi ekskavaatorit. Sellel oli elektriline tsentrifugaalpump, mis pumpas õli nelja silindrisse mis liigutasid koppa edasi ja kahte, mis liigutasid koppa tagasi ja pöörasid ekskavaatorit. #10:06 21.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

20.09.2011

Scooptram

Ingliskeelset nimetust "Scooptram" kasutab Atlas Copco kaubamärgina oma madalaprofiililiste e. allmaakopplaadurite kohta. Mäeinstituudi veebiõpik kaevandamisest ja geoloogiast, majandusest ja sotsioloogiast, logistikast, energeetikast ja geograafiast. #08:44 20.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

19.09.2011

Esimene hüdrauliline auruekskavaator

Esimese hüdraulilise eksavaatori tegi Kilgore Machine Company 1903. aastal Minnesotas. Sellel pärikoppekskavaatoril oli 0,95 kuupmeetrine kopp. Kopavars ja nool liikusid aurusilindrite abil. #10:05 19.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

17.09.2011

Esimene hüdrauliliste tugedega ja pöördkopaga "skimmer" e.

1917. aastal tegi Keystone Driller Company "skimmeri" arendusena ekskavaatori, millel olid hüdraulilised toed külgedel ja mille kopavarre külge paigutatud koppa tõmmati trossiga. See oli esimene tegelikult kasutatav pöördkoppekskavaatori eelkäija. #10:05 17.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

15.09.2011

Esimene "skimmer" e. koorija

1913. aastal tehti puurvankri ja ekskavaatori kombinatsioonist "koorija" e. "skimmer". Esimene 8 tonnine masin sai nimeks "Dirt Loader" No 1. Selle ekskavaatori noolele oli kinnitatud kopp, mis liikus mööda noolt ja kooris pinnast maapinna lähedalt. #10:04 15.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

13.09.2011

Esimene sammuv ekskavaator

1913. aastal konstrueeris Oscar Martinson esimese sammuva ekskavaatori. Kuigi roomikud oli just leiutatud, siis sai nendega liikuda vaid suhteliselt kõval pinnal. Pontoonidele sarnanevate jalgadega aga sai ekskavaatorit edasi ja tagasi liigutada ka suhteliselt pehmel pinnasel. #12:09 13.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

11.09.2011

Esimene pneumo-kopaluugiga ekskavaator

1914. aastal ehitas Weserhütte tehas pärikoppekskavaatori L18 mille 2,5 kuupmeetrise kopa luuki avati ja suleti pneumaatiliselt, e. suruõhu abil. #10:04 11.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

09.09.2011

Esimene roomikutega ja bensiinimootoriga draglain

Esimese bensiinimootoriga draglaini, mis liikus edasi roomikutel, valmistas Bucyrus 1912. aastal. Vintsiajamile anti pöördemoment edasi rihmülekandega. Algusaastatel ei olnud bensiinimootorid piisavalt töökindlad ja eelistati siiski aurumootoreid. #10:03 09.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

07.09.2011

Tänapäevase draglaini eelkäija

Tänapäevase draglaini eelkäija on 1904. aastal John W Page poolt Chicagos patenteeritud "tross-süvendaja" mida kasutati kanali süvendamiseks. Masin kasutas puudega köetava aurukatlaga aurumootorit. #10:03 07.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

05.09.2011

Kivistis

Kivistis ehk fossiil on kivimis kivistununa säilinud kunagise organismi jäänus või elutegevuse jälg. Kui loodusprotsesside mõjul uhutakse kivimist fossiil välja tekib kavernoosne kivim. Kivistis e. fossiil (Limulus walchi Desm e. odasaba):From MäendusõpikPildil olev kivistis on pärit Mäeinstiuudi Mäemuuseumi mineraalide ja kivimite kollektsioonist. #16:02 05.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene trossidega ekskavaator

1902. aastal ehitas American Locomotive Company esimese pärikoppekskavaatori, mille kopavart ja koppa liigutati trosside, mitte kettide abil. Ekskavaatori tsükliaeg viidi sellega väga lühikeseks (10 sek) ja saavutati suur tootlikkus. #10:02 05.09.2011 kanaliltMäendusõpik

03.09.2011

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

Fosforiiti kaevandatakse nii nagu teisigi kihtmaavarasid - nii avakaevandamismoodusega kui allmaakaevandamismoodusega. Avakaevandamisviis võib olla vaalkaevandamine, aukkaevandamine. #15:19 03.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimesed mäemehed

Esimesteks mäemeesteks võib pidada Saksimaa spetsialiste, kes kaevandasid 745. aastal Chemnitzis, 970. aastal Rammelsbergis, 1170. aastal Freibergis ja 1515. aastal Joachimsthalis hõbedamaaki. Sealt rändasid nad ümberkaudsetesse maadesse ja levitasid oma teadmisi uusi kaevandusi avades. #14:40 03.09.2011 kanaliltMäendusõpik

Esimene Saksamaa täispööratav pärikoppekskavaator

Menck & Hambrock müüs oma esimese täispööratava aurumootoriga pärikoppekskavaatori 1900. aastal. #14:38 03.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

01.09.2011

Esimesed suure tootlikkusega pärikoppekskavaatorid

1906. aastal, kui Panama kuulutati Vabariigiks, toodi Panama kanali ehitamiseks üle 100 Ameerika pärikoppekskavaatori, mis sõitsid raudteel. See tähistab suurte pärikoppekskavaatorite võidukäiku maailmas. #10:02 01.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

30.08.2011

Esimene monorelssvagonett

1896. aastal projekteeris prantsuse Societe du Monorail hobuveoki, mis koosnes kahest kaadvagonetist, mis sõitsid monorelsil. Monorelsi kasutamine vähendas rellside paigaldamise kulu. #10:01 30.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

24.08.2011

Esimesed laoturid

Esimesed laoturid ehitati 19. sajandi lõpus hobuste järelvankrina. Ühtlaseks puistematerjali laotamiseks kasutati käsikangi. See oli kalluri ja traktorskreeperi eelkäija. #10:01 24.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

23.08.2011

Karjääriekskavaator

Karjääriekskavaatoriks nimetatakse seda suurt ekskavaatorit, mis laadib karjääris kaevist aga ei ole kasutatav üldotstarbelistel töödel. See on liiga suur, et seda järelhaagisega hõlpsalt vedada. Seega seisab karjääriekskavaator üldjuhul ees ja selle põhitöö on laadimine. #16:28 23.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

21.08.2011

Esimesed allmaakaevandamise tehnoloogiad

1600 a. e. kr. kaevandasid Mükeenelased Lauriumis Ateena lähedal hõbeda-pliimaaki. Kaevandati väikestes kivimurdudes ja nn. šahtkaevandustes. Karjäärist rajati paarisšahtid ja ühendati need naaberšahtidega käiguga (strekiga või lõõriga). #15:33 21.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

20.08.2011

Vasemaagi kaevandamine Neoliitikumis

7000. . . 4000 a. e. kr. kaevandati vasemaaki vase sulatamiseks. Metallisulamite valmistamine sai alguse Anatoolias, Süürias, Egiptuses, Iraagis ja Iraanis. Sulatusahjudes suudeti temperatuur tõsta 1083 kraadini. Sellega said alguse metalliajad (pronksiaeg, rauaaeg). #14:52 20.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

0 kommentaarid:

Uudised mäeinstituudist