Mäendus internetis

Masina- ja maavarafotojahid

2012-02-04T08:52:00.000+02:00

http://mi.ttu.ee/masinajaht/

http://mi.ttu.ee/kodukohakaevandaja/

Masinajaht: Masinatootjad

2012-02-01T22:41:00.000+02:00

Masinajaht: Masinatootjad: Akerman Atlas Burmangroup Caterpillar DBT Demag Doosan Hidromek Hyundai JCB Joy Kobelco Komatsu KrAZ Liebherr Masinajahi se...

Masinahi pdf

2012-01-17T16:41:00.001+02:00

Masinajaht

Õpiku väljavõte

2012-01-16T16:42:00.001+02:00

Esimene hüdrauliline ekskavaator

1914. aastal esitles Frank H Amstrong Ameerika Mäeinstituudile täiesti uut tüüpi ekskavaatorit. Sellel oli elektriline tsentrifugaalpump, mis pumpas õli nelja silindrisse mis liigutasid koppa edasi ja kahte, mis liigutasid koppa tagasi ja pöörasid ekskavaatorit. #10:06 21.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Scooptram

Ingliskeelset nimetust "Scooptram" kasutab Atlas Copco kaubamärgina oma madalaprofiililiste e. allmaakopplaadurite kohta. Mäeinstituudi veebiõpik kaevandamisest ja geoloogiast, majandusest ja sotsioloogiast, logistikast, energeetikast ja geograafiast. #08:44 20.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene hüdrauliline auruekskavaator

Esimese hüdraulilise eksavaatori tegi Kilgore Machine Company 1903. aastal Minnesotas. Sellel pärikoppekskavaatoril oli 0,95 kuupmeetrine kopp. Kopavars ja nool liikusid aurusilindrite abil. #10:05 19.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene hüdrauliliste tugedega ja pöördkopaga "skimmer" e.

1917. aastal tegi Keystone Driller Company "skimmeri" arendusena ekskavaatori, millel olid hüdraulilised toed külgedel ja mille kopavarre külge paigutatud koppa tõmmati trossiga. See oli esimene tegelikult kasutatav pöördkoppekskavaatori eelkäija. #10:05 17.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene "skimmer" e. koorija

1913. aastal tehti puurvankri ja ekskavaatori kombinatsioonist "koorija" e. "skimmer". Esimene 8 tonnine masin sai nimeks "Dirt Loader" No 1. Selle ekskavaatori noolele oli kinnitatud kopp, mis liikus mööda noolt ja kooris pinnast maapinna lähedalt. #10:04 15.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene sammuv ekskavaator

1913. aastal konstrueeris Oscar Martinson esimese sammuva ekskavaatori. Kuigi roomikud oli just leiutatud, siis sai nendega liikuda vaid suhteliselt kõval pinnal. Pontoonidele sarnanevate jalgadega aga sai ekskavaatorit edasi ja tagasi liigutada ka suhteliselt pehmel pinnasel. #12:09 13.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene pneumo-kopaluugiga ekskavaator

1914. aastal ehitas Weserhütte tehas pärikoppekskavaatori L18 mille 2,5 kuupmeetrise kopa luuki avati ja suleti pneumaatiliselt, e. suruõhu abil. #10:04 11.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene roomikutega ja bensiinimootoriga draglain

Esimese bensiinimootoriga draglaini, mis liikus edasi roomikutel, valmistas Bucyrus 1912. aastal. Vintsiajamile anti pöördemoment edasi rihmülekandega. Algusaastatel ei olnud bensiinimootorid piisavalt töökindlad ja eelistati siiski aurumootoreid. #10:03 09.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Tänapäevase draglaini eelkäija

Tänapäevase draglaini eelkäija on 1904. aastal John W Page poolt Chicagos patenteeritud "tross-süvendaja" mida kasutati kanali süvendamiseks. Masin kasutas puudega köetava aurukatlaga aurumootorit. #10:03 07.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Kivistis

Kivistis ehk fossiil on kivimis kivistununa säilinud kunagise organismi jäänus või elutegevuse jälg. Kui loodusprotsesside mõjul uhutakse kivimist fossiil välja tekib kavernoosne kivim. Kivistis e. fossiil (Limulus walchi Desm e. odasaba):From MäendusõpikPildil olev kivistis on pärit Mäeinstiuudi Mäemuuseumi mineraalide ja kivimite kollektsioonist. #16:02 05.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene trossidega ekskavaator

1902. aastal ehitas American Locomotive Company esimese pärikoppekskavaatori, mille kopavart ja koppa liigutati trosside, mitte kettide abil. Ekskavaatori tsükliaeg viidi sellega väga lühikeseks (10 sek) ja saavutati suur tootlikkus. #10:02 05.09.2011 kanaliltMäendusõpik

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

Fosforiiti kaevandatakse nii nagu teisigi kihtmaavarasid - nii avakaevandamismoodusega kui allmaakaevandamismoodusega. Avakaevandamisviis võib olla vaalkaevandamine, aukkaevandamine. #15:19 03.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimesed mäemehed

Esimesteks mäemeesteks võib pidada Saksimaa spetsialiste, kes kaevandasid 745. aastal Chemnitzis, 970. aastal Rammelsbergis, 1170. aastal Freibergis ja 1515. aastal Joachimsthalis hõbedamaaki. Sealt rändasid nad ümberkaudsetesse maadesse ja levitasid oma teadmisi uusi kaevandusi avades. #14:40 03.09.2011 kanaliltMäendusõpik

Esimene Saksamaa täispööratav pärikoppekskavaator

Menck & Hambrock müüs oma esimese täispööratava aurumootoriga pärikoppekskavaatori 1900. aastal. #14:38 03.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimesed suure tootlikkusega pärikoppekskavaatorid

1906. aastal, kui Panama kuulutati Vabariigiks, toodi Panama kanali ehitamiseks üle 100 Ameerika pärikoppekskavaatori, mis sõitsid raudteel. See tähistab suurte pärikoppekskavaatorite võidukäiku maailmas. #10:02 01.09.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimene monorelssvagonett

1896. aastal projekteeris prantsuse Societe du Monorail hobuveoki, mis koosnes kahest kaadvagonetist, mis sõitsid monorelsil. Monorelsi kasutamine vähendas rellside paigaldamise kulu. #10:01 30.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimesed laoturid

Esimesed laoturid ehitati 19. sajandi lõpus hobuste järelvankrina. Ühtlaseks puistematerjali laotamiseks kasutati käsikangi. See oli kalluri ja traktorskreeperi eelkäija. #10:01 24.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

Karjääriekskavaator

Karjääriekskavaatoriks nimetatakse seda suurt ekskavaatorit, mis laadib karjääris kaevist aga ei ole kasutatav üldotstarbelistel töödel. See on liiga suur, et seda järelhaagisega hõlpsalt vedada. Seega seisab karjääriekskavaator üldjuhul ees ja selle põhitöö on laadimine. #16:28 23.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

Esimesed allmaakaevandamise tehnoloogiad

1600 a. e. kr. kaevandasid Mükeenelased Lauriumis Ateena lähedal hõbeda-pliimaaki. Kaevandati väikestes kivimurdudes ja nn. šahtkaevandustes. Karjäärist rajati paarisšahtid ja ühendati need naaberšahtidega käiguga (strekiga või lõõriga). #15:33 21.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

Vasemaagi kaevandamine Neoliitikumis

7000. . . 4000 a. e. kr. kaevandati vasemaaki vase sulatamiseks. Metallisulamite valmistamine sai alguse Anatoolias, Süürias, Egiptuses, Iraagis ja Iraanis. Sulatusahjudes suudeti temperatuur tõsta 1083 kraadini. Sellega said alguse metalliajad (pronksiaeg, rauaaeg). #14:52 20.08.2011 kanalilt Mäendusõpik

Masinajaht: Mis on buldooser ja mis on traktor?

2012-01-12T22:11:00.000+02:00

Masinajaht: Mis on buldooser ja mis on traktor?: Selleks, et saadetavate piltide alla oleks lihtsam selgitusi kirjutada , esitame valiku mäemasinate kirjeldusi. Küsimuste korral edastage p...

Lisa mäelink

2012-01-12T20:11:00.000+02:00

Täname
http://mi.ttu.ee/lingid/
http://mi.ttu.ee/kaevandamine/

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...

2012-01-11T20:14:00.000+02:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...: 04.-12. jaanuaril 2012 toimub vastuõtt geotehnoloogia magistriõppesse. Mäeinstituut ootab loodus-, tehnika- ja majandushuvilisi õppima geo...

Maavarade kaevandamise õppetool: TJA infopäev 01.12.2011

2011-12-01T13:05:00.000+02:00

Maavarade kaevandamise õppetool: TJA infopäev 01.12.2011: TJA amet korraldas infopäeva kaevandajatele. Ettekanded tegid nii TJA kui Mäeinstituudi jt spetsialistid: Ohtusinfot näete aadressil: htt...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia

Ülikool tipptegijatele - Tallinna Tehnikaülikool

2011-11-30T01:16:00.000+02:00

Ülikool tipptegijatele - Tallinna Tehnikaülikool:

'via Blog this'

go: Ingo Valgma profile

2011-11-29T23:10:00.000+02:00

go: Ingo Valgma profile: Ingo Valgma on Academia Edu Ingo Valgma on Academic research Ingo Valgma on ETIS Ingo Valgma on ISTworld Ingo Valgma on Scirus In...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Mäemeedia väljavõte

2011-11-22T09:48:00.001+02:00

Panoraamgalerii: Pakri poolsaar

2011-11-15T20:22:00.000+02:00

Panoraamgalerii: Pakri poolsaar

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

[Mäeveeb] Kildagaas

2011-10-31T15:14:00.001+02:00

[http://maeopik.blogspot.com/2011/10/kildagaas.html]
Kildagaas

--
Postitanud Ingo Valgma aadressile Mäeveeb kuupäeval 10/31/2011 03:14:00 PM

Mäetehnika: Kopp Mäetehnika veebis

2011-09-01T07:19:00.000+03:00

Mäetehnika: Kopp:

'via Blog this'

Maavarade Kaevandamine - Google'i profiil

2011-08-29T11:27:00.000+03:00

Maavarade Kaevandamine - Google'i profiil:

Praktika Mäeinstituudis: Teine päev, 09.08.2011

2011-08-09T17:31:00.000+03:00

Praktika Mäeinstituudis: Teine päev, 09.08.2011: "Tänane päev algas väga vihmaselt. Tänaseks sihtkohaks oli meil Väo paas. Läksime sinna Mäeinstituudi minibussiga. Sõit kestis umbes pool tun..."

TTÜ vastuvõtuveeb

2011-08-09T14:54:00.000+03:00

TTÜ vastuvõtuveeb

Geotehnoloogia: Homseni kestab lisavastuvõtt geotehnoloogia erial...

2011-08-09T14:36:00.000+03:00

Geotehnoloogia: Homseni kestab lisavastuvõtt geotehnoloogia erial...: "Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad... : 'Kuni 10. augustini 2011 toimub lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala ..."

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...

2011-07-31T11:52:00.000+03:00

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...: "Kuni 10. augustini 2011 toimub lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta e. riigieelarvelistele bakalaureuse õppekohtadele! Tule õpi korr..."

Veekõrvaldusõpik

2011-07-28T11:01:00.000+03:00

Veekõrvaldusõpik

Kivid / Stones: KIVI SEES

2011-07-26T20:17:00.000+03:00

Kivid / Stones: KIVI SEES

Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik: Otsingutulemused päringule skreeper

2011-07-26T20:15:00.000+03:00

Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik: Otsingutulemused päringule skreeper

Lahedad mängud: Uneliivamäng - sandman game

2011-06-19T22:06:00.000+03:00

Lahedad mängud: Uneliivamäng - sandman game

Geotehnoloogia: Vastuvõtukalender bakalaureuseõppesse

2011-06-14T20:52:00.000+03:00

Geotehnoloogia: Vastuvõtukalender bakalaureuseõppesse: "Bakalaureuseõpe Dokumentide vastuvõtt 27. juuni - 01. juuli 2011 avalduste vastuvõtt ja registreerumine sisseastumiskatsetele neile, kellel..."

Kakumäe pank altvaates

2011-04-03T11:04:00.001+03:00

Hea vaadata, kus veepidemed on

viitab järgmisele:

"Kakumäe pank"
- Panoraamgalerii (vaatamine Google Sidewikis)

TTÜ MÄEINSTITUUT: XIX APRILLIKONVERENTS 01.04.2011

2011-04-01T20:40:00.000+03:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: XIX APRILLIKONVERENTS 01.04.2011: "1.aprillil 2011 toimus XIX Aprillikonverents teemal ''Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest.'' Küberne..."

BLOG.station - suurim eesti blogide kataloog e. blogikataloog > Blogi > TTÜ mäeinstituut

2011-03-28T21:14:00.000+03:00

BLOG.station - suurim eesti blogide kataloog e. blogikataloog > Blogi > TTÜ mäeinstituut

Kui siga tiibu paigal hoiab, siis kui kaua ta lendab? « Kaevandamine

2011-03-28T21:10:00.000+03:00

Kui siga tiibu paigal hoiab, siis kui kaua ta lendab? « Kaevandamine

Lahedad mängud: Kihuta kalluriga

2011-03-26T05:46:00.000+02:00

Lahedad mängud: Kihuta kalluriga

Lahedad mängud: Hirmus Ämblik

2011-03-19T21:16:00.000+02:00

Lahedad mängud: Hirmus Ämblik: "From Värvi ise"

Lahedad mängud: Värvi ise

2010-11-16T23:06:00.000+02:00

Lahedad mängud: Värvi ise: "'Värvi ise' pildigalerii ja lingikogu Album: Värvi ise Värvimislehed: Masinad, *.pdf pildid trükkimiseks Traktorid Mäemasinad Mäemas..."

Tapa maja lõhkamine 10.09.2010

2010-09-11T09:58:00.000+03:00

http://kaevandamine.blogspot.com/2010/09/maja-lohkamine-tapal-10092010.html

Esimene laeng plahavatas

TTÜ MÄEINSTITUUT: Tšiili kaevandusvaringu infoleht

2010-09-09T13:11:00.000+03:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Tšiili kaevandusvaringu infoleht: "Avasime meedia ja teiste kaevandamishuviliste jaoks Tšiili kaevandusvaringu infolehe, kust saate infot, et korrigeerida oma mäendusterminolo..."

Täna 11.08.2010 on viimane sisseastumise päev Geotehnoloogia erialale. Astu sisse aadressil: http://mi.ttu.ee/geotehnoloogia

2010-08-11T10:49:00.001+03:00

Täna 11.08.2010 on viimane sisseastumise päev Geotehnoloogia erialale. Astu sisse aadressil: http://mi.ttu.ee/geotehnoloogia

Tulge õppima geotehnoloogiat - kõige looduskesksemat inseneriala Tallinna Tehnikaülikoolis: Lisavastuvõtt 2010: "Tähelepanu! 04.-11. augustil 2010 toimub lisavastuvõtt geotehnoloogia tasuta e. riigieelarvelistele bakalaureuseõppekohtadele! Sisseastu..."

Geotehnoloogia Facebookis

2010-08-10T20:28:00.001+03:00

Tulge õppima geotehnoloogiat - kõige looduskesksemat inseneriala Tallinna Tehnikaülikoolis: Lisavastuvõtt 2010

2010-08-04T11:36:00.000+03:00

Maa-aluse maailma saladused: Sellest lehest

2010-08-01T18:52:00.000+03:00

Maa-aluse maailma saladused: Sellest lehest: "See leht on allmaa- ja maa-alustest asjadest. Iga huviline võib kirjutada, lisada pilte, infot, küsimusi jne. Hea koht, kust allmaaasjade k..."

Tehnika ja masinad facebookis

2010-07-30T23:48:00.000+03:00

Mäeõpik facebookis

2010-07-30T23:40:00.001+03:00

"Mäeõpik" on Facebook

Mäeinstituut facebookis

2010-07-30T23:35:00.001+03:00

"Mäeinstituut" on Facebook

Maaalune maailm facebookis

2010-07-30T23:34:00.003+03:00

European Minerals Conference Madrid 2010

2010-07-16T10:33:00.000+03:00

The EU Raw Materials Initiative: Sustainable access to resources in Europe

16 - 18 June 2010
Madrid, Spain

In June 2010 third European Minerals Conference took place in Madrid to further support the Raw Materials Initiative. The “European Minerals Conference Madrid 2010” was organised by the extractive industry representatives both at European and at Spanish level and was included in the official conference programme of the EU Spanish Presidency with the support of the Spanish Ministry for Industry, Tourism and Commerce.

Euromines was one of the key collaborators and was represented by its President Mr. Thomas Drnek and its director Dr. Corina Hebestreit. The strategic importance of the European mining industry and European raw material supply and demand were discussed during this two-day conference.

The Conference, recorded a significant level of participation and a high level of speakers and the personalities present. In total more than 350 participants from over 30 countries attended this event. The final concluding speeches were given by the Spanish Minister of Industry, Tourism and Commerce, Miguel Sebastián, together with the Vice-President of the European Commission and Industry and Entrepreneurship Commissioner, Antonio Tajani.

Mr. Sebastián and Mr. Tajani were accompanied at the closing session by Enrique Guerrero Salom, Member of the European Parliament, by Manuel Hermoso Villalba, President of the Spanish Non Energy Extractive Industry Confederation - COMINROC - and by Jim O´Brien, President of the European Aggregates Association – UEPG. TheMadrid Raw Materials Declaration 2010, summarizing the conclusions of the Madrid Conference and the views of the European Non Energy Extractive Industry – NEEI – on the progress of the EC Raw Materials Initiative was officially presented at the end of the conference. The great significance of the raw materials industry for Europe was underlined: 30 million jobs and added value of 1,300 billion euros are dependent on this industry.

In his speech, the MEP Enrique Guerrero highlighted the strategic importance of raw materials supply for the European Parliament. Commissioner Antonio Tajani stressed that the supply of raw materials is a very important objective for the European Commission on the future economic development strategy. Finally, Miguel Sebastián highlighted that this initiative will allow the EU to maintain the competitiveness of its industry.

Madrid Raw Materials Declaration 2010

The Industry’s collective viewpoints are described in detail in its Madrid Declaration, the key points of which may be summarised as:

At European level, a Raw Materials Policy needs to be promoted, defining the strategy to ensure that Europe in future will have sufficient supplies of imported raw materials and sufficient access to indigenous raw materials.
There is a need to develop corresponding Raw Materials Policies at national, regional and local levels to ensure good present and future access to the raw materials geologically present.
There is a need to develop associated Land-Use Planning Policies, to ensure that land-use development for minerals extraction around these geologically-present resources is preferentially treated.
There is a need to adopt best practices in Permitting Procedures following good examples from other Member States, to ensure permits are granted in a timely and efficient manner and for durations that justify the significant capital investments involved.

The Minerals Industry recommends that the Raw Materials Initiative adopts these proposals and incorporates them in the final Communication on the Initiative expected by end-2010. Because of the ongoing importance of the issue of access to raw material resources, the Industry also suggests that the Initiative be followed up by regular reviews over the next 5 years and also be part of the Commission’s 2020 Agenda and Strategy.

For more information:
www.madrid2010rmi.com

Download: Madrid Raw Materials Declaration 2010

Mining Explained

2010-07-16T10:32:00.002+03:00

An introduction to mining, or a place to refresh your understanding of the basic industry rules of thumb.
THE total number of mines in the world is huge. However, the exact figure depends on how a mine is defined. If small-scale mines are excluded (of which there are 8,300 in China alone) and only industrial-scale operations are counted, there are some 2,500 metal-producing mines.
The average life of these mines varies dramatically - a gold mine averages some eight years whereas a copper mine can soldier on for close to 30 years. In South Africa there are several diamond mines that have produced for 50 years, and are expected to produce for another 50 years.

No reliable figures exist for industrial minerals and aggregate quarries. However, in the US, there are some 100 metal mines, 900 mines and quarries producing industrial minerals, and 3,320 quarries are producing crushed rock.

Assuming that there is a similar relationship elsewhere, there would be some 25,000 mines in the world producing industrial minerals, and almost 100,000 quarries producing aggregates for construction purposes.

The existence of mineable deposits and their frequency and abundance in nature, corresponds closely with the chemical composition of the earth's crust.

Silver, for instance, occurs in nature 19 times as frequently as gold. If we imagine a pyramid with high grade at the apex and low grade at the base, then we can easily see that as we lower the grade that is economic to mine, the available reserve tonnages goes up.

We should not be surprised to find the world is awash in low-grade copper deposits that also include small amounts of gold and silver.

The fact is that mineable mineral deposits are few and far between, and still fewer people will bring a deposit into profitable production. The chances of bringing a raw prospect into production have been estimated at 1 in 5,000-10,000. Some deposits eluded recognition for several decades, despite intermittent exploration of the same showings by several companies and, in many cases, claims were allowed to lapse.

There are many instances in which prospectors have revived old prospects and induced companies to drill just one more time before a discovery was made.

Resource development in the 20th century has been marked by the growth of large-scale mining and technological development that enabled the use of economies of scale.

Back in 1887 the development of the cyanide process made possible the mining and recovery of lower-grade gold-bearing ores and caused South Africa to overtake the US as the world's leading gold-producing nation.

Over the next 100 years, technology permitted low-gold grade ores to be mined ever more cheaply. Indeed, the rise in metals consumption during the past hundred years was been little short of awesome.

Most dramatically, the mined output of bauxite (the raw material for alumina, and hence the 'new' metal aluminium) soared from barely 100,000 t/y (tonnes per year) in 1900 to over 125 Mt/y (million tonnes per year) by the end of the 20th century.
The rate of copper mined between 1900 and 1999 grew from around 0.5 Mt/y to 12 Mt/y. The rise in precious metals output has also been noteworthy, with gold production, for example, rising during the 100-year period from 400 t/y (12.9 Moz) to 2,500 t/y (80.4 Moz).

The total volume of ore produced globally is almost 17,000 Mt, excluding sand and gravel. Metals account for barely one quarter of this amount, while crushed rock (mainly limestone) is by far the dominating commodity (by volume), accounting for some 7,000 Mt/y (40% of the total).

This is not to suggest that we are running out of metals just yet. Already-identified ore reserves, as a multiple of recent annual production rates, represent almost 200 years for bauxite, 30 years for copper and 20 years for gold.

Few mining companies have the financial resources to delineate ore reserves too far into the future. Potash Corp of Saskatchewan is an exception, its mine reserves (at current production rates) are sufficient for 200 years; as close to an annuity for shareholders as it is possible to get.

As a result, most of the world's store of metals and minerals remain undiscovered. Moreover, as (or rather, when) the world's reserves of a particular commodity become depleted, the price will inevitably rise (unless there is a readily available substitute). This, in turn, will make lower-grade ore economic, boosting the available reserves.

Complicating the issue of scarcity is to what extent the extracted metal or mineral is actually 'consumed'. With modern technology (and the increased value of the raw material) we are able to recover commodities that have already been used.
This recycling is of increasing importance in the supply/demand balance of many metals.

Mined metals and minerals (excluding oil and gas) have an annual value of some US$350 billion, split, roughly equally, between coal, metals and aggregates/industrial minerals.
Click here to return to Mining Info home page.

Vastuvõtt geotehnoloogia erialale 2010. aastal

2010-06-09T18:45:00.000+03:00

Lugupeetud kolleegid ja üliõpilased

Palume teil tutvuda Geotehnoloogia eriala sisseastumisinfoga aadressil:

http://mi.ttu.ee/sisseastujale/

Vastuvõtt toimub nii bakalaureuse-, magistri-, kui doktoriõpesse.

Nii teie kui teie tutvusringkond olete oodatud!

Bakalaureuseõppe vastuvõtt 2010 aastal

28. juuni - 9. juuli (kella 15.00ni) - riigieelarvelistele (RE) ja riigieelarvevälistele (REV) õppekohtadele (nii kohapeal kui ka vastuvõtu infosüsteemi SAIS vahendusel)

Magistriõppe vastuvõtt 2010 aastal

30. juuni - 9. juuli: avalduste esitamine SAISis ja dokumentide vastuvõtt kohapeal.

Doktoriõppe vastuvõtt 2010 aastal

Doktoriõppe vastuvõtt 2010/2011 õppeaastaks toimub 28. juuni-02. juuli 2010.

Dokumentide vastuvõtt:
E, K, R 10.00-14.00
T, N 14.00-18.00
ruumis V-104

Doktoriõppesse kandideerija saab SAIS-i vahendusel esitada kandideerimisavalduse. Haridust tõendava dokumendi originaal ja koopia esitatakse vastuvõtukomisjonile kohapeal.

Lugupidamisega,
TTÜ Mäeinstituut ja TTÜ vastuvõtuosakond
http://mi.ttu.ee/vastuvott/

Kaevandamisinfo

2010-06-05T17:32:00.001+03:00

Pidevalt värked mäendusuudised

viitab järgmisele: Mäeinstituut (vaatamine Google Sidewikis)

Otsid töökohta?

2010-05-29T20:16:00.002+03:00

Mäendus internetis

Masina- ja maavarafotojahid

Masinajaht: Masinatootjad

Masinahi pdf

Õpiku väljavõte

21.09.2011

20.09.2011

19.09.2011

17.09.2011

15.09.2011

13.09.2011

11.09.2011

09.09.2011

07.09.2011

05.09.2011

03.09.2011

01.09.2011

30.08.2011

24.08.2011

23.08.2011

21.08.2011

20.08.2011

Masinajaht: Mis on buldooser ja mis on traktor?

Lisa mäelink

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...

Maavarade kaevandamise õppetool: TJA infopäev 01.12.2011

Ülikool tipptegijatele - Tallinna Tehnikaülikool

go: Ingo Valgma profile

Mäemeedia väljavõte

22.11.2011

21.11.2011

19.11.2011

18.11.2011

17.11.2011

16.11.2011

15.11.2011

14.11.2011

12.11.2011

11.11.2011

10.11.2011

09.11.2011

Panoraamgalerii: Pakri poolsaar

[Mäeveeb] Kildagaas

Mäetehnika: Kopp Mäetehnika veebis

Maavarade Kaevandamine - Google'i profiil

Praktika Mäeinstituudis: Teine päev, 09.08.2011

TTÜ vastuvõtuveeb

Geotehnoloogia: Homseni kestab lisavastuvõtt geotehnoloogia erial...

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...

Veekõrvaldusõpik

Kivid / Stones: KIVI SEES

Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik: Otsingutulemused päringule skreeper

Lahedad mängud: Uneliivamäng - sandman game

Geotehnoloogia: Vastuvõtukalender bakalaureuseõppesse

Kakumäe pank altvaates

TTÜ MÄEINSTITUUT: XIX APRILLIKONVERENTS 01.04.2011

BLOG.station - suurim eesti blogide kataloog e. blogikataloog > Blogi > TTÜ mäeinstituut

Kui siga tiibu paigal hoiab, siis kui kaua ta lendab? « Kaevandamine

Lahedad mängud: Kihuta kalluriga

Lahedad mängud: Hirmus Ämblik

Lahedad mängud: Värvi ise

Tapa maja lõhkamine 10.09.2010

TTÜ MÄEINSTITUUT: Tšiili kaevandusvaringu infoleht

Täna 11.08.2010 on viimane sisseastumise päev Geotehnoloogia erialale. Astu sisse aadressil: http://mi.ttu.ee/geotehnoloogia

Geotehnoloogia Facebookis

Tulge õppima geotehnoloogiat - kõige looduskesksemat inseneriala Tallinna Tehnikaülikoolis: Lisavastuvõtt 2010

Maa-aluse maailma saladused: Sellest lehest

Tehnika ja masinad facebookis

Mäeõpik facebookis

Mäeinstituut facebookis

Maaalune maailm facebookis

European Minerals Conference Madrid 2010

Mining Explained

Vastuvõtt geotehnoloogia erialale 2010. aastal

Kaevandamisinfo

Otsid töökohta?